kümnes nädal

ootasime meie fay'd:-) esmaspäeval avastasin,et kumm oli katki kulunud ja siis oli ilge kamm sellega. õhtul läks mitu tundi raisku:-(
T ja K ei olnud orkaanist haisugi-päike paistis:-) a N ja R saime natukene fay'd maitsta:-) N olin gainsvilleis koos cathy ja tema põrnikaga. täitsa lõpp-ma mõtlesin,et merxil ja kadril on natukene probleeme sõitmisega, a nad on profesionaalid cathy kõrval:-) muidugi saime ka troopilises tormis tööd teha. see tähendab, et tööpäev algas 7.59 ja 8.30 ei olnud enam vahet, kas astusid porilompi või mitte:-) R ja L oli sama jama ocalas. oksad lendasid, välku lõi ja vihma kallas stabiilselt:-) I FUCKING LOVE MY JOB
kokkuvõtlikult: nädal möödus vihmas:-)

üheksas nädal

täielik magamatus...zzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzz... inimeste ükskõiksus kokkulepete suhtes ajab ikka närvi küll. Oleme teinud siin magamiskoha ja kodutööde graafikud, a ega neist kinni ei peeta. mul on kõik kohad juba nii valusad, sest kondid teevad haiget. Ma ei tea, kas see ongi nii või ma lihtsalt vaatan ennast teise pilguga, a ma olen natukene kokku kuivanud ja imelikud lihased on tekkinud:-) üks ema, kes võttis koti kätte, kukkus koos kotiga maha:-)
a tegelikult ma olen paari päris lahedat homeschool ema kohanud. Üks neist teeb ise leiba ja sööki, kuna ta on aru saanud, et ameerika asjad on puhas bull shit. Ta andis eile mulle paar enda tehtud muffinit kaasa ja need olid palju toitvamad kui võileivad. Ja see leib, mis ta tegi. See polnud küll must nagu meil kodus, selline sepiku moodi natukene, a see oli niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii hea. Lausa keele viib alla, ma panin selle kolmandiku pätsist automaatselt kõhtu:-)
täitsa lõpp, just lugesin tiina kirja(me muidu ei tohiks üksteisega suhelda, a see ei huvita mind). ta peab riigist lahkuma ja seda kõik selle pärast, et gec'il (organisatsioon, mis meid siia tõi) pole asjad vist päris ok ja nüüd pushitakse ta välja. lihtsalt nõme, ega asjad ei saagi kunagi normaalsed olla ja siin käib ikka tõsine reetmine ja lubaduste eiramine. ühe sõnaga tere tulemast päris ellu. See programm vist õpetab tõesti vaid üht – ÄRA USALDA MITTE KEDAGI!

kaheksas nädal

elu pole ikkagi veel kerge. kole palav on ja siis kallab jällegi paduvihma:-( pool nädalat sai vist söödud oatmeal'i, sest see toit on lihtsalt kohutav siin, KOHUTAV. eesti igatsus tekkis, a ma ei taha ikkagi alla anda, ma ei tea, kes see põikpäisus või järjekindlus?
nädalalõpus läksime tampasse, a randa jõudsime lõpuks õhtul kell viis. See peaks olema fun, kui sõidad ennast jumalast kapsaks ja siis järgmine nädal ei jõua liigutada, tase ikka. Need vennad ei tee vahet lollusel ja rutiini murdmisel:s